24. veebr. 2021 Spirited

President T.H. Ilvese ja Riigikogu Väliskomisjoni esimehe M. Mihkelsoni mõtted EVN-i loomisest EPL-le

24. veebruar 2021

Viide artiklile:
President Ilves: keerulised teemad ei allu kõrtsilaua vestlustele, kus visatakse õlletoop vastu lauda ning ollaksegi rahvusvaheline ekspert
 

Eesti ei saa kunagi omada luksust maailmast mitte aru saada ning maailmast mitte huvituda. Eesti on edukas kui räägime võimalikult sarnast keelt väljapoole suheldes. See tähendab, et meil peavad asjad olema kodus läbi vaieldud. Vastloodud Eesti Välissuhete Nõukoda kavatseb sellesse oma panuse anda.

Täna, Eesti Vabariigi sünnipäeval, asutati Eesti Välissuhete Nõukoda. Tegemist on kodanikuühendusega, mille liikmed on võtnud sihiks arendada välispoliitika alast avalikku arutelu Eestis. Nõukoja asutajaliikmete arv sümboliseerib 30 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest (vt nõukoja missiooni täispikkuses teksti ja asutajaliikmete nimesid altpoolt-K.A.)

Möödunud aasta detsembri alguses lugesid president Toomas Hendrik Ilves ja riigikogu liige, praegune väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson juhtumisi üht ja sama artiklit, mis rääkis sellest, et tänavu, 2021. aastal, möödub sada aastat USA välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete mõttekoja Council on Foreign Relations (CFR) loomisest. Esmalt tulebki minna ajalukku, et mõista toimuvat. I maailmasõda oli lõppenud. USA toonane president Woodrow Wilson pidas 8. jaanuaril 1918 kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast I maailmasõda. Just see kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Kui aga Rahvasteliidu asutamise püüete eest pälvis Wilson 1919. aastal Nobeli rahuauhinna, siis Ameerika Ühendriikide Senat, mille meelsus oli vahepeal kardinaalselt muutunud, jättis 1920. aastal Versailles’ rahulepingu ratifitseerimata. Tulemus: USA jäi Rahvasteliidust hoopis välja.

USA-s oli tekkinud järsk pööre isolatsionalismi poole: meil pole vaja välismaad. Sama järsk pööre oli protektsionismi poole. See oli risti vastu kogu toonasele vaimsusele. USA oli juba siis olnud kaua vaba kaubanduse eestvedaja ja äkki kogu õhkkond muutus. “Reaktsiooniks sellele oli, et teadlased, endised diplomaadid, erasektori liikmed – kõik need, kellele olid olulised rahvusvahelised suhted – tulid kokku ja lõid organisatsiooni Council on Foreign Relations. Sinna kuuluvad inimesed pooldasid avatud Ameerikat ja soiku jäänud välispoliitilise diskussiooni jätkamist,” mõtestas Ilves seda, miks ja kuidas jõuti nüüd Eestis Välissuhete Nõukoja loomiseni.

Õigupoolest tegi esimese telefonikõne Ilvesele Mihkelson ning küsis: aga mis sa arvad kui looks sellise mõttekoja ka Eestisse? Mihkelson viitas, et taasiseseisvunud Eesti riiki on juba piisavalt kaua olnud, meil on palju erinevatel elualadel – alates diplomaatidest ja lõpetades ajakirjanikega – maailmast huvitatud inimesi ning väikese riigi jaoks on ülioluline, et nad suudavad oma kogemuse kaudu maailma analüüsida. Pannes sinna alati sisse komponendi, kuidas maailma Eesti vaatenurgast näha ja vaadelda. “Minu tagamõte oligi ennekõike see, et tekitada selline platvorm, kus erinev kogemus kokku jookseks ja selle läbi teatud määral ka võimenduks,” rääkis Mihkelson.

Ilves viitas, et kõikjal maailmas saadakse välis-ja kaitseministeeriumidest nahkseid vastuseid ning üldiselt nad laiema keskusteluga ei tegele. Nii tekkiski Ilvesel ja Mihkelsonil plaan tuua MTÜ-sse kokku välispoliitikas osalevad inimesed. Aga mitte ainult endised või praegused diplomaadid, vaid laiemalt need inimesed, kellel on professionaalne või eluline huvi välispoliitika vastu. Sest, nagu Ilves viitas, mis kodanike ühendus see oleks, kui sinna kuuluvad vaid riigisektoris töötavad inimesed.

30 liikmelisse algatusgruppi kutsuti inimesi ja oluliseks peeti, et tegemist oleks erinevate elualade inimestega. Nii kuulub sinna nüüd nii poliitikuid, teadlasi, kübermaailma asjatundjaid kui ka ettevõtjaid. “Meil on mitu suurt rahvusvahelist firmat, näiteks Transferwise või Bolt, mis toimivad nii meie piirkonnas kui üle maailma. Erinevaid osapooli kaasates on meie eesmärk laiendada välispoliitilist keskustelu ning rääkida keerulistel teemadel, mis ei allu kõrtsilaua vestlustele, kus visatakse õlletoop vastu lauda ning ollaksegi kohe rahvusvaheline ekspert,” viitas Ilves. “Meil on pigem kahju, et pidime praegu piirduma numbriga 30, ent see tundus sümboolne, arvestades seda 30 aastat, mis me taasiseseisvunud riigina käinud oleme.”

Mihkelson ja Ilves ei kujutanud alul ette, kuidas võtavad inimesed, keda nad kaasata plaanisid, nende mõtte üleüldse vastu. “Aga kõigiga rääkides oligi tunne, et see on küps õun, mille puuladvast võtad. Kõigile tundus, et vajadus on ning hetk on täpselt õige. Küsimus polnud ja pole ju poliitilises kontekstis, vaid selles, et Eesti ei saa kunagi omada luksust maailmast mitte aru saada ning maailmast mitte huvituda,” tõdes Mihkelson.

Igal juhul kujunes algatuskoosolek selliseks, kus osavõtjaid oli Lõuna-Aafrikast Kanadani, sekka tallinlasi, tartlasi ja mulke. “Kõigil olid näpud püsti,” muigas Mihkelson.

Alatusgrupi 30 liikmega Eesti Välissuhete Nõukoda ei piirdu, välispoliitikast huvitatud inimesi kutsutakse ja võetakse vastu. Nagu nõukoja asutajad pressiteates märkisid, siis ongi seatud eesmärgiks tuua kokku välis- ja kaitsepoliitika huvilisi riigiasutustest, mõttekodadest, akadeemiast, ettevõtjate ja ajakirjanike hulgast. Seda kõike selleks, et läbi sisuliste arutelude panustada Eesti jaoks oluliste vaatenurkade mõtestamisse. Asutajaliikmeid ühendab soov anda oma panus argumenteeritud ja järjepideva välispoliitilise mõtte arengusse Eestis.

Ainsaks tingimuseks – liikmeks soovijal peab olema kaks soovitajat algatusgrupi seast.

Mihkelson avaldas arvamust, et kogemuse kontekstis on algatusgrupi liikmed väga heal positsioonil: nii mõnigi on ehk oma aktiivse professionaalse karjääri lõpetanud või jõudnud sinna, kus on rohkem aega mõtiskleda. “Mõnel on vaja aga rohkem kogemust saada. Eeldame ju, et meiega liituvad ka tudengid ning nooremad inimesed, kellele see võiks olla põnev kogemus,” märkis Mihkelson.

Aga kas mõttekoda plaanib anda sisendit ka Eesti välispoliitikasse. Mihkelson eeldab, et nii või teisiti see selliselt olema saab. “Kui koos on selline seltskond ja arutab ükskõik milliseid teemasid, on selge et ühisosa tekkimisel see võimendub ning jõuab ka avalikku arutellu,” viitas Mihkelson. “Eesti on alati edukas siis kui räägime võimalikult sarnast keelt väljapoole suheldes. See tähendab, et meil peavad asjad olema kodus läbi vaieldud. Olen veendunud, et me suudame diskussiooni tekitada.”

Analüüse ja dokumente ei kavatse Eesti Välissuhete Nõukoda produtseerima hakata, sest Eestis on selleks juba kaks tugevat organisatsiooni: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ja Välispoliitika Instituut. Mõlema juhid on ka vastse mõttekoja algatusgrupi liikmed.

Nõukoda valis virtuaalse koosoleku teel ka juhatuse, kuhu kuuluvad lisaks Ilvesele ja Mihkelsonile veel Merle Maigre, Liisa Past ja Eiki Berg.